Hidden Hurt Domestic Abuse Information

PTSH:

TOIMETULEK


Kuna PTSH sümptomid on üsna rasked kaduma, siis trauma läbielanutel on tavaliselt pikk ja keeruline teekond nendega toimetulekul. Tihtipeale aga leiavad PTSH-d põdevad inimesed leevendust vastuvõtmise ravist.

PTSH-st terveks saamine on protsess, mis liigub edasi päev-päevalt ning areneb seekaudu paremuse poole. PTSH-st ei vabaneta "äkitselt" või tänu mõnele "imerohule". Tervenemine ei tähenda, et unustatakse sõjas läbielatu või et ei tunta emotsionaalset valu oma mälestustest. Teatud reaktsioonitase mälestuste suhtes on isegi tervislik ja näitab, et inimesel on funktsioneeriv keha ja mõistus. Tervenemine aga võib inimese jaoks tähendada lihtsalt seda, et tal on vähem ja väiksemaid reaktsioone seoses traumaga. Veel tähendab see seda, et inimene on traumaga seotud olukordades võimeline paremini tegutsema ja lisaks sellele on tal enesekindlust antud olukorraga positiivsemalt ümber käia.

Kui trauma läbielanud inimene võtab end kätte ja hakkab otseselt oma probleemidega tegelema leiab ta endas peagi taasavastatud võimu ja kontrolli. Aktiivne toimetulek on see kui inimene aktsepteerib traumeerivate sündmuste mõjuvõimu ja hakkab nendega tegelema, et oma eluolu paremaks muuta.

Positiivsed Toimetuleku Võtted on võtted, mis aitavad ärevustunnet ja teisi stressi tekitavaid reaktsioone vähendada ning parandavad olukorda selliselt, et juhtunu ei tee inimesele enam haiget - tema olukord muutub paremuse poole nii täna, homme kui ka edaspidi.

Positiivsete toimetuleku võtete alla kuuluvad :

Lugemine trauma ja PTSH kohta. Trauma läbielanutele on kasulik lugeda PTSH-st - selle olemusest ja mõjudest. Kui inimesed loevad PTSH kohta ja mõistavad kuivõrd levinud see on saavad nad aru, et nad ei ole üksi ega nõrgad ega "hullud". Kui ta otsib endale raviviisi ning õpib tundma, mis kutsub PTSH-d just nimelt temas esile on tal märksa paremad šansid PTSH sümptomitega toimetulekuks. Kui on vastavat soovi, siis inimene võib tegeleda oma probleemi otsese "juurega" või kasvõi arutleda mõne usaldusväärse isikuga oma sümptomite üle.

Rääkimine teise inimesega. Kui inimene on võimeline oma kogemusest teise inimesega rääkima on asjaoludel tavaliselt positiivsed muutused. Loomulikult tuleb trauma läbielanul eelnevalt veenduda, et teine isik on usaldusväärne ning samas tuleb tal olla selgesõnaline oma abivajamise suhtes. Rääkimine aitab inimesel tunda, et temast saadakse aru ja temast hoolitakse, ta ei tunne end üksildasena ning tal on võimalus saada abi mõne konkreetse mure puhul. Samas tuleb kindlasti meeles pidada, et kuna tegu on siiski tõsiste traumeerivate sündmustega, siis üldjuhul on nendele lahendusi leida siiski parim konsulteerides terapeudiga - nemad teavad trauma tagajärgedest ja selle erinevatest mõjudest tõenäoliselt palju rohkem kui pere ja sõbrad. Üks parimaid kohti, kust võib veel abi leida on spetsiaalsed toetusgrupid. Kui inimene saab liituda teiste PTSH-d põdevatega on tal võimalus vähendada üksindustunnet, ülesehitada oma usaldustunnet teiste inimeste suhtes ning samuti on tal võimalus anda oma panus tulevastele PTSH patsientidele tõhusamaks paranemiseks.

Rääkimine oma arstiga. Üks osa enda eest hoolitsemises on ka selles kui inimene mobiliseerib kõikvõimalikud abipakkuvad ressursid enda ümber. Sinu arst on võimeline Sinu füüsilise keha eest märksa paremini hoolitsema kui ta teab sinu PTSH-st - pealegi, arstid saavad ju alati Sind ka edasi teistegi spetsialistide juurde saata.

Lõõgastumistehnikate praktiseerimine. Nende alla võivad kuuluda näiteks lihaste lõdvestamisharjutused, hingamisharjutused, meditatsioon, ujumine, venitamine, jooga, palvetamine, vaikse ja rahustava muusika kuulamine, looduses viibimine jne. Kuigi lõõgastumistehnikad võivad olla kasulikud tuleb siiski olla ettevaatlik kuna mõnikord võivad nad hoopiski suurendada stressitaset kuna inimene on liialt fokuseeritud häirivatele füüsilistele sensatsioonidele; või ka vähendavad kontakti välise maailmaga. Kindlasti tuleks aga tähele panna järgmist - inimene paneb füüsilisi sensatsioone rohkem tähele siis kui ta on lõõgastunud ning kui ta jätkab lõõgastumistehnikate praktiseerimist endale talutaval viisil (näiteks kasutab lisandina muusikat, jalutamist või mõnda teist tegevust), siis pikemas perspektiivis aitab see tal vähendada negatiivseid reaktsioone oma sisemistele mõtetele, tunnetele või uskumustele.

Positiivsete tegevuste tihedam harrastamine. Positiivsed vabaajaveetmisvõimalused ja ka töö võimaldavad inimesel oma tähelepanu tema mälestustest ja reaktsioonidest kõrvale juhtida. Kreatiivsed harrastused on samuti tõestanud, et nendega tegelemisel inimene saab oma tundeid jagada positiivsel ja avatud viisil. Mainitud tegevused saavad olla abiks loomaks inimesele paremat tuju, vähendavad PTSH mõju ja innustavad uue elu alustamisele. Kindlasti tuleks siinkohal rõhutada, et tervenemisel ei ole oluline mitte ainult enda tähelepanu kõrvale juhtimises negatiivsest vaid ka selles, et inimesel tuleb tegeleda traumaga otse ja aktiivselt.

Konsulteerimine telefoniteel. Mõnikord PTSH sümptomid lähevad hullemaks ning tavapärased abivõtted ei tundu töötavat. Inimene võib olla hirmunud või depressioonis. Sellistel hetkedel on äärmiselt oluline, et tal on koht, kuhu ta saab helistada ja kiiremas korras mõne spetsialistiga konsulteerida.

PTSH ravimite võtmine. Üks abivahend, mis on PTSH haigeid aidanud on ravimite võtmine. Ravimite manustamine on võimaldanud mitmetele parema une, leevendanud ärevustunnet, ärrituvust ja viha ning vähendanud kalduvust pruukida alkoholi või uimasteid.

Negatiivsed Toimetuleku Võtted soodustavad probleemidel inimese ellu pikemaks ajaks jääda. Nad võivad muretunde peaaegu koheselt eemaldada, kuid pikemaajaline abi on nende puhul täiesti välistatud. Tegevused, mis võivad hetkega positiivse tunde anda (kuid hiljem mitmekordselt halba tekitada) on sõltuvusttekitavad - nagu suitsetamine ja uimastite tarvitamine. Neid harjumusi võib olla väga raske muuta. Negatiivsete toimetuleku võtete alla võivad kuuluda isolatsioon, uimastite või alkoholi tarvitamine, "töönarkomaanlus", vägivaldne käitumine, teiste inimeste hirmutamine, söömine, erinevad enesehävituslikud viisid (näiteks enesetapukatse). Enne kui inimesed uurivad lähemalt erinevate märksa efektiivsemate ja tervislikumate toimetuleku viiside kohta üritab enamik PTSH haigeid esmalt tegeleda oma pideva stressiga ja teiste reaktsioonivormide "abivahenditega", mis muudavad olukorda tegelikkuses ainult hullemaks. Allolevalt on ära märgitud mõningaid negatiivseid toimetuleku võtteid :

Alkoholi või uimastite kasutamine. See võib aidata "uputada" mälestusi, tõsta oma sotsiaalset enesekindlust või tekitab und. Kuid kindlasti tuleb meeles pidada, et see kõik teeb rohkem kahju kui kasu kuna inimene toetub alkoholile; tema otsustusvõime ja mentaalsed võimed on häiritud - need omakorda tekitavad probleeme inimsuhetes; ning mõnikord satub inimene ohtlikusse olukorda nagu enesetapukatse, vägivald või õnnetus.

Sotsiaalne isolatsioon. Kui inimene vähendab oma kommunikatsiooni välise maailmaga võib ta selle kaudu kõrvale hiilida mitmetest situatsioonidest, mis võivad talle tekitada hirmu, närvilisust või viha. Olgu mainitud, et isolatsioon ise on paljude probleemide põhjustajaks. Selle tulemuseks on sotsiaalse toetuse, sõprussuhete ja intiimsuse puudumine. Isolatsioon võib süvendada ka inimese depressiooni ja hirmu. Kui inimene võtab järjest vähem osa positiivsetest tegevustest, siis vähenevad ka tema võimalused kogeda positiivseid emotsioone ja teha edusamme oma elus.

Viha. Nagu ka isolatsioon nii hoiab ka viha ära mitmed ärritavad situatsioonid kuna teised inimesed lükatakse oma elust eemale. Samas hoiab see inimesest eemal ka igasuguse positiivse kommunikatsiooni ja võimaliku abistaja, ning kokkuvõttes võib viha "saada lahti" ka kõigist inimestest, kes inimese elus olulised on. Alguse võivad saada tööalased probleemid, abielu ja suhteprobleemid ning mitmed sõprussuhted võivad üldse oma lõpu leida.

Ignoreerimine. Kui inimene ignoreerib mõtlemist oma trauma peale või isegi sellekohast arsti poole pöördumist, siis ta on teinud enesele "karuteene" kuna selline käitumine takistab tal mõistmast / leidmast erinevaid toimetuleku viise. Lühidalt - ignoreerimine suure tõenäosusega "aitab" inimesel oma probleemidele MITTE lahendusi leidmast.

Elustiili muudatused - Võttes kontrolli oma elu üle

PTSH-d põdevad inimesed peaksid kindlasti võtma ette aktiivseid samme, et tegeleda PTSH sümptomitega toimetulemist. Seetõttu tuleb tihtipeale inimestel teha mitmeid muudatusi oma elustiilis - ikka selleks, et vähendada PTSH sümptomeid ja tõsta oma elukvaliteeti. Kõige klassikalisemad elustiili muudatused :

Uurida ravi kohta ja ühineda PTSH tugigrupiga. Tihti võib tunduda, et on raske liituda PTSH ravigrupiga. Tekivad kahtlevad mõtted nagu "Mis seal rühmas ikka tehakse? Mitte keegi ei saa mind niikui nii aidata." Eriti keeruline võib olla siis, kui inimesel on raske oma sümptomitega hakkama saada - rühmas suheldes peab ta uuesti hakkama inimesi usaldama ning suutma end ka avada teistele. Samas aga, üpris tihti tekib hea enesetunne juba ainuüksi sellest, et Sa oled nende rühmaga liitunud ja lihtsalt lähed ja vaatad, millega nad tegelevad. Kuna PTSH puhul on tegemist niivõrd isikulise ja emotsionaalse murega, siis sellises toetusrühmas leidub pea alati keegi, kellega on hea "klapp" ning seekaudu hakkavad tasapisi tekkima ka uued sõprussuhted.

Suhtlemine teiste trauma üleelanud inimestega. Tihti on nii, et parimaks arusaajaks ja semuks, ja ka toetajaks osutub inimene, kes on ise samuti traumeeriva sündmuse üleelanud. Kui Sa liitud teiste trauma üleelanud inimeste organisatsiooniga, siis enamjuhul keerab see Sinu toimetuleku protsessi hoopis teise suunda ehk teisisõnu mida rohkem Sa teistega suhtled ja te kõik toetate üksteist aktiivselt, siis tõenäoliselt hakkavad PTSH sümptomid järjest vähem ja vähem Sinu elu "segama".

Investeerimine oma lähedastesse. Kui trauma läbielanud inimene ei kapseldu enesesse vaid otsib oma lähedaste - pere ja sõprade - seltskonda ja veedab nendega aega siis ta suudab hoida usaldustunnet teiste inimeste suhtes ja hoiab oma elustiili positiivsel suunal.

Keskkonna muutus. PTSH puhul on tegemist häirega, kus inimene usub et maailm on äärmiselt ohtlik paik. See aga omakorda tähendab, et kui inimene elab ohtlikus rajoonis, siis tema ümbrus kinnitab talle pidevalt tema uskumusi ning inimese enesetunne võib aja jooksul järjest halveneda. Kui vähegi võimalik tuleks sellisel inimesel kindlasti kolida mõnda rahulikumasse ja turvalisemasse rajooni - seal elamine ei tooks esile möödunud negatiivseid mälestusi ja samas hakkaksid muutuma ka tema arusaamad maailma turvalisusest.

Alkoholi ja uimastite pruukimise lõpetamine / Liitumine alkohoolikute ja uimastikasutajate raviprogrammiga. On olemas äärmiselt palju trauma läbielanud inimesi, kes otsivad lohutust alkoholist või uimastitest. Kuigi alkohol ja uimastid võivad inimesele pakkuda lühiajalist "vastust" ei aita nad aga inimest pikemas perspektiivis üldse. Kuna mõlemad tõenäoliselt muudavad PTSH-d põdeva inimese olukorra ainult hullemaks, siis sellistel inimestel soovitatakse nii alkoholist kui uimastitest üldse eemale hoida. Selline elustiili muudatus on hädavajalik - juhul, kui inimene soovib tõsimeeli, et ta elu paremuse poole muutuks. Enamus inimesi on alkoholi ja uimastite maha jätmises märksa edukamad kui nad saavad seda teha spetsiaalses tugirühmas või raviprogrammis.

Sport. Kindlasti tuleks enne uue treeningprogrammiga alustamist oma arsti juures ära käia. PTSH haigetele on spordiga tegelemine äärmiselt kasulik. Kõndimine, sörkimine, ujumine, raskuste tõstmine ja paljud teised alad võimaldavad inimesel oma ärevustunde taset vähendada. Lisaks aitavad nad inimesel oma tähelepanu valusatest mälestustest kõrvale juhtida ning seekaudu saab inimene oma keerulistest emotsioonidest "puhkust". Võib-olla on siinkohal kõige olulisem, et sportimine võib parandada inimese enesehinnangut ja anda enesekontrolli tagasi.

Ühiskonnale kasulik tegevus. On väga oluline, et Sa tunned et Sul on midagi teistele pakkuda - et Sa suudad teha positiivseid muudatusi kõrgemaks hüvanguks. Kui Sa aga tööl ei käi võib sellise tunde tekitamine olla mõnevõrra keeruline. Üks viise, kuidas trauma läbielanud inimene võib taasleida "ühenduse" oma keskkonnaga / ühiskonnaga, on siis kui ta läheb vabatahtlikuks - näiteks abistab noorteprogrammides / projektides, tervisealastes teenustes, kirjandusprogrammides, ühiskondlikes sportimisprogrammides jpm.

Artikli autor : Joe Ruzek, Ph.D.

Käesolev artikkel on tõlgitud UK lähisuhtevägivallale pühendatud kodulehelt Hidden Hurt :

Coping with PTSD



Return from PTSH to Artikleid eesti keeles

Click on the donate botton below to support Hidden Hurt. Thanks you.




UK National Domestic Violence Freephone number 0808 2000 247

In another of Lundy Bancroft fantastic books, The Batterer as Parent takes the reader inside of homes affected by domestic violence, imparting an understanding of the atmosphere that battering men create for the children who live with them. It show how partner abuse affects each relationship in a family, and explains how children’s emotional recovery is inextricably linked to the healing and empowerment of their mothers. Also cover the important but often-overlooked area of the post-separation parenting behaviours of men who batter, including their use of custody litigation as a tool of abuse:

To order in the US: The Batterer as Parent: Addressing the Impact of Domestic Violence on Family Dynamics (Sage Series on Violence Against Women)

To order in the UK: The Batterer as Parent: Addressing the Impact of Domestic Violence on Family Dynamics (SAGE Series on Violence against Women)

When Dad Hurts Mom. This is a must-read for any woman with children still in or finally out of an abusive marriage. He covers the myriad of ways in which children witnessing domestic violence are affected, the prejudice in the legal establishments and the patriartic world has made the life of female and child victims of abuse difficult. And then he gives you tips on how to conquer this situation and help heal our kids from the trauma of witnessing abuse:

To order in the US: When Dad Hurts Mom: Helping Your Children Heal the Wounds of Witnessing Abuse

To order in the UK: When Dad Hurts Mom: Helping Your Children Heal the Wounds of Witnessing Abuse

ADD TO YOUR SOCIAL BOOKMARKS: add to BlinkBlink add to Del.icio.usDel.icio.us add to DiggDigg
add to FurlFurl add to GoogleGoogle add to SimpySimpy add to SpurlSpurl Bookmark at TechnoratiTechnorati add to YahooY! MyWeb

Hidden Hurt Home | Hidden Hurt Sitemap | Contact Us

Copyright© 2002 - 2015 Hidden Hurt.
Return to top

 

Work From Home With SBI!